Raamatute trükkimiseks kasutatava paberi klassifikatsioon

Paberi klassifikatsioonraamatute trükkimine
1. Kõrgpressipaber
Kõrgtrükipaber on peamine paber, mida kasutatakse raamatute ja ajakirjade kõrgtrükkimisel. See sobib põhitekstipaberiteks, nagu olulised teosed, teadus- ja tehnikaraamatud, akadeemilised ajakirjad ja õpikud kolledžitele ja keskkoolidele. Kõrgtrükipaberi võib paberimaterjalide osakaalu järgi jagada nelja klassi nr 1, nr 2, nr 3 ja nr 4. Paberi number näitab paberi kvaliteeti. Mida suurem number, seda halvem paber.
Kõrgtrükiks kasutatakse peamiselt kõrgtrükipaberit. Selle paberi omadused on ajalehepaberiga sarnased, kuid mitte identsed. Kõrgpressi paberi kiustruktuur on suhteliselt ühtlane ning kiudude vaheline ruum on täidetud teatud koguse täite- ja liimmaterjaliga ning see on ka pleegitatud, mis moodustab selle trükkimiseks hästi kohaneva paberi. Kuigi selle tindiimavus ei ole nii hea kui ajalehepaberil, on sellel ühtlase tindi neeldumise omadused; veekindlus ja paberi valgedus on paremad kui ajalehepaber.
2. Ajalehepaber, mida nimetatakse ka valgeks ajaleheks, on peamine ajalehtede ja raamatute jaoks kasutatav paber. Kohaldatav ajalehtede, perioodiliste väljaannete, õpikute, koomiksite ja muu tekstipaberi puhul. Ajalehepaberi omadused on järgmised: paber on kerge ja hea elastsusega; tindi neeldumine on hea, mis tagab, et tinti saab paberile hästi fikseerida. Pärast kalandreerimist on paberi kaks külge siledad ja ebemevabad, nii et mõlema külje jäljendid on selged ja täis; sellel on teatav mehaaniline tugevus; sellel on hea läbipaistmatu jõudlus; see sobib kiireks pöörlevaks printimiseks. Seda tüüpi paberit toodetakse mehaanilisest puidumassist ja see sisaldab palju ligniini ja muid lisandeid, mistõttu see ei sobi pikaajaliseks ladustamiseks. Kui säilitusaeg on liiga pikk, muutub paber kollaseks ja rabedaks, halva veekindlusega ning see ei sobi kirjutamiseks. Kasutada tuleb trükitinti või raamatutinti, tindi viskoossus ei tohi olla liiga kõrge ning küljenduse niiskust tuleb litograafilisel trükkimisel rangelt kontrollida.
3. Ofsetpaber
Ofsetpaberit kasutatakse peamiselt litograafiliste (ofset) trükimasinate või muude trükimasinate jaoks, et trükkida kõrgema kvaliteediga värvitrükke, nagu värvilised pildid, pildialbumid, plakatid, värvitrükiga kaubamärgid ning mõned täiustatud raamatukaaned ja illustratsioonid. Ofsetpaber jaguneb paberimassi osakaalu järgi erinumbriteks, nr 1, nr 2 ja nr 3. Seal on ühe- ja kahepoolsed punktid ning on kaks klassi superkalandreerimist ja tavalist kalandreerimist. Ofsetpaberil on väike painduvus, ühtlane tindiimavus, hea siledus, tihe ja läbipaistmatu tekstuur, hea valgesus ja tugev veekindlus. Kasutada tuleks sidekesta ofsettrükivärvi ja parema kvaliteediga pliitrükivärvi. Tindi viskoossus ei tohiks olla liiga kõrge, vastasel juhul toimub pulbri eemaldamine ja karvade tõmbamine. Samuti on vaja vältida selja kleepumist ja määrdumist, kasutades tavaliselt mustusevastast vahendit, pulberpihustust või vahepaberit.
4. Kaetud paber
Kaetud paber, tuntud ka kui kaetud paber, valmistatakse aluspaberile valge puderkihi katmisel ja kalandreerimisel. Paberi pind on sile, valgedus on kõrge, paberikiud on ühtlaselt jaotunud, paksus on ühtlane, venitatavus on väike, paberil on hea elastsus ja tugev pinna siledus, valgedus on kõrge, paberikiud on ühtlased hajutatud, paksus on ühtlane ja venitatavus Väike, hea elastsuse ja tugeva veekindluse ja tõmbeomadustega, tindi imendumine ja vastuvõtt on väga hea. Kaetud paberit kasutatakse peamiselt albumite, kaante, postkaartide, peente tootenäidiste ja värvikaubamärkide trükkimiseks. Kaetud paberile printimisel ei tohi rõhk olla liiga suur ning kasutada tuleks ofsetvaigutinti ja säravat tinti. Seljaosa määrdumise vältimiseks võib kasutada selliseid meetodeid nagu mustusevastase aine lisamine ja tolmu eemaldamine. Kaetud paberit on kahte tüüpi: ühepoolne ja kahepoolne.